Mängukavas
- Loe lähemalt
Portugali luuletaja ja kirjaniku Fernando Pessoa (1888–1935) loomingul põhinev lavastus „Elada on olla teine” on poeetiline labürint, mis peegeldab inimese rahutust, igatsust ja otsinguid.
- Loe lähemalt
„Driftijad” räägib pereisast ja emast, kelle pojad on suured, aga kahtlaselt lollid.
- Loe lähemalt
„Näitemäng” on näidend ootamisest. Aga mitte lihtsalt ootamisest, vaid sellest, mida inimene teeb, kui ta ei tea, millal ja kuidas midagi juhtub — teab ainult, et see juhtub kindlasti.
- Loe lähemalt
„Soo” on paraja kiiksuga komöödia, mille tegevus toimub ühes väikeses perekonnas. Ema-isa põrkuvad tõelise pähkliga, kui nende tütar teatab, et pole kindel, kas ta ongi enam nii väga tütar.
- Loe lähemalt
Pere suurenemine on enamasti seotud suure rõõmuga. Last oodatakse, unistatakse temaga koos kasvamisest ja tema tulevikust. Milliseks kujuneb aga elu, kui laps sünnib, aga selgub, et tema areng ei ole tavapärane.
- Loe lähemalt
Florian Zelleri näidend „Isa” on autori sõnul „pusle, milles on alati üks tükk puudu ja keegi ei tea, missugune täpselt”. Peategelane André, nagu meiegi, otsib muutuvas maailmas inimesi, kes räägiksid tõtt, ja püüdleb vaatamata totaalsele kaosele totaalse selguse poole.
2026
- Loe lähemalt
Elu kisub inimesi äärmustesse — elutarkade maainimeste lihtsus võib oma olemusest kaugenedes muutuda tooruseks ja labasuseks ning haritud linnainimeste vaimupeenus ja tundlikkus võib sisust tühjaks joostes jääda vaid ennasttäis eputamiseks.
2025
- Loe lähemalt
Karl Ristikivi kuuldemäng „Pimenägemine” on kirjutatud 1950ndatel rootsi keeles pseudonüümi all Kent Jansson. „Pimenägemise” keskseks tegelaseks on mees, kes poeb peitu pimedusse. Ta ei näe — ta silmad on korras, aga ta ei näe. Või ei taha näha või ei suuda?
- Loe lähemalt
Armastus, mis ületab nii illusiooni kui ka reaalsuse piire… Calderóni ajatu meistriteos kutsub avastama, kuidas vabadus ja tõde põimuvad igatsusega, mis elab meist igaühe hinges Pedro Calderón de la Barca „Nähtamatu daam” („La dama duende”) on žanrilt mõõga ja mantli…
2024
- Loe lähemalt
Theatrum 30 juubelikontsert Lavastus oli kavas 8. detsembril 2024 ja kordus 10. septembril 2025 8. detsembril 2024. täitus Theatrumil kolmekümnes tegevusaasta. Nende aastate jooksul on sündinud üle saja lavastuse. Kokku on saanud väga palju inimesi lavalaudadel ja veel rohkem inimesi…
- Loe lähemalt
„Armastuse klavikord” esitab loo vanast ja noorest armastusest, inimlikest sidemetest ja pärandist, mida rooste ei söö ja koi ei pure. Muusika teeb mõnikord nähtavaks maailma igapäevaste asjade taga, tuletab meelde minevikku ja juhatab tulevikku. See lugu viib vaatajad kaasa mõtlema…
- Loe lähemalt
VHK teatriõppe XXVII lennu noored: Eesti on libahuntide „eldoraado” — kullamaa. Siin külmade tuulte ja laante käes külmub süda kähku, kui pole kosutust hingele. Leivast elame ära, kuid ega me seejuures ei jäta vaimu nälga? Seal, kus hing nälgib, sinna tekib tühjus — tühjus on aga just see, kuhu libahundid peitu poevad.
- Loe lähemalt
Mis on ufo? Mida tähendab kohtuda ufoga? Mis tasandil see toimub? Kas olen ehk minagi juba kohtunud maavälise tsivilisatsiooniga, teadmata, et see oligi see? Millises reaalsuses selline kohtumine aset leiab, kuidas me tajume reaalsust? Milline osa on siin meie hinge suurel ootusel, igatsusel ja lootusel parema maailma järele, kujutlusel ja fantaasial? Mis see kõik kokku „on”?
- Loe lähemalt
„Kõik, mis magab, saab uuesti lapseks. Kõige suurem kurjategija, kõige isekam egoist muutub magades mingi loomuliku võlukunsti tõttu puhtaks, võib-olla sellepärast, et magades ei saa teha kurja ega olla elust teadlik.” Fernando Pessoa Vanalinna Hariduskolleegiumi 26. lennu teatriklassi lõpulavastus suunab…
- Loe lähemalt
Esimene kiri: seadus ja prohvetid Ühel õhtul ollakse kuristiku serval, kus tundub, et kujutlusel teineteisest ja tegelikkusel ei ole enam palju ühist. Kui teineteise teadmata on kaua liigutud eri radu pidi, siis mille nimel koos edasi liikuda? Ühise mõtte otsingul…
2023
- Loe lähemalt
Lavastaja Maria Peterson: „Mind köidab lavastajana selle näidendi puhul tugev vaimne ruum, mille autor tekitab. See on võimalus olla dialoogis oma sisemiste sügavaimate mõtete ja hirmudega. Mis on vabadus, mis on headus, mis on halastus...”
- Loe lähemalt
Konrad Mägi kirjad on väga huvitavaks täienduseks tema maalidele. Neid koos kogedes joonistub selgelt välja üüratu kuristik, mis laiutas kunstniku loominguliste ideaalide ja argipäeva vahel. Tõstatub taas igavene küsimus: kas kunstnik on kunstnik just väljakannatamatute oludele tõttu või on trööstitu…
- Loe lähemalt
Lugu kolmest mehest ja kättemaksust. Aabrahami ja Saarat külastavad kolm identselt riietatud rändurit, kes näivad teadvat kõike, mis minevik viinud ja tulevik toomas. Need on kummastavad teelised, kel kaasas relvad ja mõtteis mõlkumas kättemaksu missioon. Miks nad tulid? Kes nad…
- Loe lähemalt
1594. aastal kirjutatud tantsude ja elava muusikaga põimitud hoogne komöödia leiab aset Hispaania linnas Tudelas, kus omakorda leiab aset tragöödia – üks pulmapidu möödub ilma tantsuta. Kohe ilmub välja keegi salapärane tantsuõpetaja, kes valdab kõiki tantse ja on valmis neid õpetama. Noored hinged on armastuse nimel kõigeks valmis. Õnneks mitte päris kõigeks… Aga kahjuks ka mitte ainult armastuse nimel…
- Loe lähemalt
„Vaatamata kõigele” on lavastus, mille keskmes on pilgu jõud. Lavaruumi valgel lõuendil kohtuvad viis inimest ning käivituvad lood kohtumistest, silmapilkudest, mõistmisest ja ebakõladest. Teos on absurd-poeetiline sümbioos tantsust, sõnateatrist ja kaasaegsest tsirkusest. Kas silm on aken, mille kaudu on võimalik…
- Loe lähemalt
Riigis valitseb täielik kõlbelise laostumise atmosfäär. Üha enam võtab võimust hingesid hävitav lõbujanu, suguline kõlvatus ja prostitutsioon. Pahelisus, mis toob kaasa vaimupimeduse. Hertsog Vincencio, tundliku süümega ja vastutustundliku valitsejana tahab seda hukatuslikku olukorda ravida, ohjeldada. Hakkab otsima teid, et inimesed…
2022
- Loe lähemalt
Andri Luubi uus näitemäng „Mood” vaatab moemaailma telgitaguste taha ja tegeleb ärakasutamise teemaga, mis omakorda on viide pakendamisele, millele ei paista lõppu. Laval on kolm noort modelli, kes on valmis moetööstusest ära tulema ja analüüsivad olukorda ning oma teekonda käesolevasse…
- Loe lähemalt
Lavastus „Armastuse orjad” on rännak läbi Shakespeare’i lühivormide, kus saab kuulda nii sonette kui ka muid lühivorme. Mängivad pillid, kõlavad laulud, vahest midagi selgub ja midagi läheb veel segasemaks.
- Loe lähemalt
Raekojas etenduv „Simson ja Deliila” vaatleb, kuidas tulla inimesena toime jumaliku potentsiaaliga ja hoida ära, et see ei viiks hävinguni. Tallinna Raekojal on tema rikkalikku ajaloopärandit arvestades üksjagu lugusid, mis võiks kriisidest läbipõimunud oludes pakkuda meile kindlat jalgealust ja näidata…
- Loe lähemalt
„Stalker” on lugu usust ja riskist. Risk, mis on usu alus, risk, mis peitub kogu loomingu juurtes, risk, mis on armastuse tagajärg. Usk eeldab riskiga põimitud väljapoole liikumist, rännakut, loomingulist tegu, mis avaldub alati kingitusena, ohverdusena.
- Loe lähemalt
Kas praeguses maailmasõja ähvarduse olukorras on üldse aega ja vajadust mõelda armastusele ja sõjale meis endis või meeste ja naiste vahel? Kuid on siiski ka hea püüda püsida rahu lainel, jätkata kõige meid ümbritseva keskel inimsuhete tundmaõppimist ja teater on üks paiku, kus seda teha saab.
- Loe lähemalt
Kuidas elada edasi kehas, mis on läbi teinud kosmilise katastroofi? Millele toetuda, kui sinu sisemaailm on lennanud tuhandeks killuks ja sa oled kaotamas kontakti välismaailmaga, iseendast rääkimata? Kaotus ja lein põrmustavad või õilistavad — kuid kuidas nendega toime tulla? Kuidas elada edasi, kui kogetu „söövitav” ja „tuhastav” mõju on muutnud su üdini läbipaistvaks? Kuidas väljendada midagi, mille kirjeldamiseks „pole sõnu loodud”?
- Loe lähemalt
Ise ja/või abiga: lugeda, kuulata, tõlgendada „Jumalikku komöödiat” Katkendeid Dante „Jumalikust komöödiast” loevad Theatrumi näitlejad: Lembit Peterson, Marius Peterson, Tarmo Song, Hardi Möller, Helvin Kaljula, Maria Peterson, Eva Eensaar, Ott Aardam. Kommenteerib Ülar Ploom, muusikat lisab Krista Citra Joonas (bansuri).…
- Loe lähemalt
Näidendi tegevus toimub teaduslikul sümpoosionil, mis on pühendatud „ida” ja „lääne” kultuuride koostööle. Üksteise järel astuvad Kopenhaageni ülikooli konverentsisaalis üles üheksa maailma intellektuaalide eliidi esindajat. Vaatamata konverentsi formaadile ja teema näivale keerukusele lähevad tegelased järk-järgult üle varem ettevalmistatud ettekannetelt palju…
2021
- Loe lähemalt
Kuningas Bérenger I on 400-aastane. Tal on kaks naist — noorem ja vanem — ihuarst, valvur ja teenijanna. Kuningriik ent on materiaalselt lagunemas... Kuningakojas levib sõnum, millest on teadlikud kõik peale valitseja, kes on lavale astudes heas tervises: „Kuningas sureb 1 tunni 30 minuti pärast.“
2020
- Loe lähemalt
Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis? Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, Eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks…
- Loe lähemalt
„Poeg” räägib teismelisest pojast, isast, emast, uuest naisest ja uuest pojast. Neid asju juhtub meie ümber iga päev. Kõik võib minna hästi, aga kõik võib minna ka keeruliseks. Nii keeruliseks, et selles segaduses on vaid üks asi täiesti selge —…
- Loe lähemalt
„Felicitas” on omamoodi koomiline lukuaugulugu, läbilõige meie elamisse käesoleval ajastul ning küsiv vaade tulevikku. Kuidas suhtuda uutesse rollidesse, üksildusse, peresuhetesse uues tehisintellektiga asustatud reaalsuses, mis on samahästi kui käega katsutav ja nii ilus, et mõjub ebareaalsena?
- Loe lähemalt
Igatsus. Saudade. Kui miski seletamatu meid kutsub, siis kas me oskame selle ära tunda? Ja kui oskamegi, siis kas julgeme ka teele asuda? Ja kuhu see tee meid viib: kas oma elu juurest ära või hoopis tagasi iseenda juurde? „Tagasi”…
2019
- Loe lähemalt
Mis on õnn? Kust ta tuleb? Ja mis veelgi tähtsam — kuhu ta kaob? Prantsuse auhinnatud näitekirjaniku ja lavastaja Joël Pommerat’ „See laps” on kümnest eri loost koosnev valusalt aus näidend, mis räägib lapsevanemaks olemisest, pereelu pimedamast poolest, illusioonidest ja…
- Loe lähemalt
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXIX lennu diplomilavastus koostöös Theatrumiga.
- Loe lähemalt
Molière’i näitemäng „Ihnus” kanti esmakordselt ette 9. septembril 1668, see teos on ühtlasi esimene Molière’i teatritekst, mis Eestis aastal 1886 (teatris Vanemuine) esietendus. Aastal 2019 esietendub sama näitemäng Theatrumis VHK teatrikooli 21. lennu lõpulavastusena.
2018
- Loe lähemalt
Inglismaa kuningas Lear on kindlakäeline valitseja oma maale ja armastav isa oma kolmele tütrele. Tema valitsemisaeg aga hakkab lähenema lõpule. Ta otsustab jagada võimu ja kuningriigi oma kolme tütre vahel. Alguse saab sündmuste ahel, mille tagajärjed on väga traagilised. Mis juhtus, mis läheb valesti, miks?
- Loe lähemalt
Tõlkija Jüri Talvet: „Tundub võimatu, et keegi suudaks teatrilavale haarata kogu inimkonna loo, seda enam ühevaatuselisse näidendisse, kuid Calderón saab sellega hakkama.”
- Loe lähemalt
Ühel väikesel saarel on maja, kus elavad tuntud helilooja Miikael, tema abikaasa Iida ja tütar Uuma. Heliloojal on tulemas sünnipäev, kui täiesti ootamatult kaotab ta kõnevõime. Miikael ei suuda enam sõnagi öelda ja ta ei teagi, mida öelda ja kellele.…
- Loe lähemalt
Katse portreteerida kunstnikku … Dialoogid ja monoloogid Michel Sittowi ja Jaan Krossi ainetel.
- Loe lähemalt
VHK teatrikooli XX lennu lõpulavastus — Miks MEIE mängime „Kirsiaia” uuesti läbi ja ette? Sest, mis oleks ilusam, kui osata vaadata maailmale nii mitme pilgu läbi ja mõista, et kõikide nende teadmiste taga on veel üks teadmine ja kõige väärtuslikumad on ikka endiselt need asjad, mille väärtust me ei saa mõõta.
- Loe lähemalt
Oma suures korteris viibib Üksi enamasti üksi. Tema isa on rohkem huvitatud kastrulite kui oma elu korrashoidmisest ja tunneb muret Üksi lennuka fantaasia pärast. Ent sinna ilmub ka Üksi vanaema, seljataga töö kalapoe müüjana ja kummaline jalgpallurikarjäär. Tema avab Üksile ukse uude maailma. Vanaema luua jääb tsirkusekunstnik Esmeralda, kes õpetab Üksile piltide ja lugude loomise kunsti.
2017
- Loe lähemalt
Loo tegevus toimub igasuguse hiilguse minetanud külakoguduses. Pastor Toomas vaevleb ummikseisus, aga ümbritsevad vajavad teda, teiste seas ka kooliõpetaja Marta, kes teda tuliselt armastab. Pastor ei ole aga oma tunnetes kindel, ta ei tea, kas tal on midagi enam üldse inimestele anda. Ja just sel hetkel vajab tema abi üks perekond.
- Loe lähemalt
VHK Teatrikooli XIX lennu lõpulavastusena esietendub 24.märtsil Molière’i viimaseks näidendiks jäänud pöörane ballettkomöödia „Le malade imaginaire”, mis tõlgiti Aleksander Aspeli ja Ants Orase poolt 1936. aastal esmakordselt eesti keelde.
2016
- Loe lähemalt
Kas seegi on vaid nali, et armastusega ei tehta nalja? Kus on habras piir armastuse ja mittearmastuse vahel ja millal see ületatakse? Kus läheb piir mängu ja mittemängu vahel ja kumb neist viib meid lähemale tõele?
- Loe lähemalt
„Kaks ema” räägib kahest naisest, kes on teineteisest täiesti erinevad, ent kelle vahel on üks ja sama mees. Mehe nimi on Don Juan. Lesknaine ja vallaline neiu võistlemas-võitlemas mehe pärast, kelle võimuses oleks justkui täita mõlema naise unistused. Kummaline, isegi…
- Loe lähemalt
Friedebert Tuglast peetakse eesti klassikalise novelli loojaks. “Popi ja Huhuu” on kirjutatud 1914. aastal, loomingulise kõrgperioodi alguses, mil Tuglasel on seljataga mitmed inspireerivad reisid Pariisi, Rooma ja mujale Euroopasse. Lavastusega tähistame Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeva.
2015
- Loe lähemalt
Mida teha, kui sa ühel ilusal päeval ärkad suures mängus, kus mängitakse suurte panuste peale, aga sina oled nagu äsjasündinud. Kõik on uus ja tundmatu, teised sinu ümber osavad ja kogenud. Kas kohaneda kiiresti mängureeglitega või minna oma teed? Selles…
- Loe lähemalt
Kuus inimest istuvad linnahaigla ooteruumi rahus ja kõnelevad loomingust, inspiratsioonist ja surmast, samuti ka tantsust, mille on välja mõelnud baleriin Katja oma India reisi ajal. „Delhi” tants, mille järgi loo autor on teinud ka samanimelise filmi, on üks tema lemmiknäidenditest.
- Loe lähemalt
Mis võiks inimest armastuse leidmisel või selle tunnistamisel takistada? Tundub see ju lihtne, arusaadav ja iseenesest mõistetav, kuid ometi on see teema üks tähtsamaid, millega inimene terve oma elu tegeleb, kas teadlikult või kaudselt — kuid siiski.
- Raud-AntsKõrver
2014
- Loe lähemalt
„Joobnud” („Пьяные”) on kirjutatud vene kirjanduse parimaid traditsioone jätkates (nt. gogollik „naer läbi pisarate”). Autoril on õnnestunud ehmatava selgusega, samas valusa kaasatundmise ja vabastava huumoriga väljendada tänase päeva inimeste hingeseisundeid — allakäiku ja vaimseid püüdlusi. Tegelasteks on „meie aja kangelased”:…
- Loe lähemalt
Kaks näitlejat ja tšello. Mees ja naine. Tüdruk ja poiss. Ema ja poeg. Õpetaja ja õpilane. Hääled meis ja meie ümber. Üksi teineteises. Ja vaikus kõige üle.
- Loe lähemalt
Kuidas teha nii, et hing saaks vabalt lennata kõikidele välistele vormidele vaatamata või vaadates? Mis on illusioon ja mis on tegelikkus? Või mis on vabadus? Kuidas julgeda lennata kõikidele takistustele vaatamata? Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli XVI lennu diplomitööks valminud Anton Tšehhovi…
- Loe lähemalt
Neliteist inimest ühes ruumis. Ära minna ei taheta, rääkida pole justkui millestki, aga ometi on vaja kusagile minna ning midagi tähtsat teineteisele öelda. Nad on inimesed kes nälga tundes mängivad soola armastuseks ja täidavad tühja supikausi kujutluse ning fantaasiaga.
- Loe lähemalt
„Rebaste õhtud” on Mrożeki lühinäidenditest — „Rebane-aspirant”, „Serenaad” ja „Lesed” – koosnev lavastus, mille peategelaseks on rebane inimlikul kujul.
2013
- Loe lähemalt
Shakespeare'i üks säravamaid ja vaimukamaid komöödiad „Palju kära ei millestki“ kõneleb mõistagi armastuse kõikevõitvast jõust.
- Loe lähemalt
Theatrumi uuslavastus „Ma olen tuul" on piireületav ja lummav lugu ühest äraminekust ja selle mõistapüüdmisest. Ja sellest, millise hinnaga tuleb lahkumine ja leppimine. „Ma olen tuul” vaatab sügavalt silma teemale, mis ei jäta kedagi ükskõikseks...
2012
- Loe lähemalt
„Need, kes elavad sada või kakssada aastat pärast meid ja kes põlgavad meid selle pärast, et me elasime oma elu nii rumalalt ning maitsetult — nemad ehk leiavad abinõu, kuidas õnnelik olla, aga meie.”..
- Loe lähemalt
Andri Luubi „Pruuniks” jätkab detsembris 2009 esietendunud „Fööniksi” teemadel. Kui „Fööniks” rääkis mehe üksindusest ja probleemidest põhjamaises ühiskonnas, siis „Pruuniks” keskendub naiste samalaadsetele üksindusküsimustele ja raskustele endast võitu saada. Näidendi peategelane on ülekoormatud naisteajakirja peatoimetaja, kes ihkab pruunistuda, aga kellele…
2011
- Loe lähemalt
Jon Fosse „Üks suvepäev” näitab meile pöördelist hetke ühe abielupaari elus kahest erinevast vaatepunktist lähtudes. Noor abielupaar on põgenenud suurlinnakära eest vanasse majja fjordi ääres. Viimastel aegadel on mees muutunud. Ta on eemalolev, rahutu ja naine tunneb, et midagi on…
- Loe lähemalt
„Misantroop” räägib inimesest, kes taotleb vooruslikku, jäägitult ausat eluviisi. Peategelase Alceste’i põhimõtted ja ideaalid — eelkõige ausus — pannakse proovile, lastes tal armuda Celimène’i, kelles „kõik aja pahed on koondunud kujukalt”. Kas ja milleks on vajalik vooruslik elu? Theatrumi „Misantroop”…
2010
- Loe lähemalt
Lavastus „Tuulesaared” (näidendi originaalpealkiri „Marius”) räägib väikese sadamalinna Marseille elust ja inimestest. Peategelased on kaks noort inimest, Marius ja Fanny. Marius tunneb vastupandamatut kirge minna kaugetele meredele purjetama. Sama suurt armastust tunneb ta aga ka väikese karploomade müüjanna Fanny vastu.
- Loe lähemalt
Näidend räägib pimedusest ja valgusest, nägemisest ja mittenägemisest, nii välisest kui ka sisemisest, armastusest ja vihkamisest. Tegevus toimub koolis, kus õpivad pimedad noored inimesed, või nagu nad end ise nimetavad, mittenägijad.
- Loe lähemalt
Tõenäoliselt tunnetan ma igatsust olemise kerguse järele, mida me kuidagi kätte ei saa ja mida mingisuguste formaalsete tunnustega esile kutsuda pole võimalik. See pole igatsus enda järele lapsena, vaid õnneliku enda järele. (Jevgeni Griškovets) Grishkovetsi võlu on tema läheduses kaasaja…
- Loe lähemalt
„Fööniks” avab ühe inimese mõttemaailma, kes pole rahul antud olukorraga. Ja iseendaga.
2009
2008
- Loe lähemalt
Möödunud sajandi prantsuse teatri üks enimmängitud näidendeid „Maarja kuulutamine” on müsteerium nelja vaatuse ja proloogiga, mis leiab aset Jeanne d’Arci aegsel Prantsusmaal või ka „tinglikus keskajas”.
- Loe lähemalt
Jevgeni Griškovets, autor, keda on nimetatud ka „viimaseks linnaromantikuks”, jutustab näidendis „Linn” Sergei Basini („meie aja kangelase”) kaudu tragikoomilise loo N. firmas töötavast kriisiseisundis intelligendist, kes kavatseb ja ei kavatse, otsustab ja ei otsusta sõita teise linna. Teadmata millisesse, teadmata,…
- Loe lähemalt
Prantsuse näitekirjaniku Jean Anouilh’ (1910-1987) noorpõlvenäidend „Metsik” (La Sauvage, 1934) jõudis esmakordselt lavale aastal 1938 Théâtre des Mathurins’is, kohe pärast näidendi „Pagasita reisija” edu. Kriitikute sõnul kinnitas see noore Anouilh’ talenti. Anouilh ise pidas seda üheks oma raskemini sündinud näidendiks,…
2007
- Loe lähemalt
VHK teatrikooli lõputöö. Missugune on „naiste osa” maailmas, kus meeste vanded ei kehti? Missugune on „meeste osa” maailmas, kus kõik naised on väärt, et neisse armuda? Kuidas on võimalik ühendada armastuse taotlusi ja sõprust? Kui kaugele saab minna andestus?… Teravmeelne…
2006
- Loe lähemalt
„Kokteiliõhtu” käsitleb abielukriisi ületamise teid ja võimalikkust, sellega seonduvalt inimese üksinduse ja identiteedi, valikute ja otsustuste, kutsumuse ja ohverduse, erose ja agape teemasid.
- Loe lähemalt
1960. aastal valminud teksti on autor ise määratlenud kui „hetketi draamasse kalduvat meditatsiooni abielusakramendi teemadel”.
2005
- Laulud. Eva Eensaar ja Maria Peterson
- Loe lähemalt
VHK teatrikooli abiturientide diplomietendus.
2004
- Loe lähemalt
Lavastus armumisest ja abiellumisest, abiellumise mitmesugustest põhjustest ning lihtsatest takistustest abiellu astumisel.
2003
2002
- Loe lähemalt
Commedia dell'Arte. Theatrumi ja Kuressaare Linnateatri koostöölavastus.
2001
2000
- Loe lähemalt
Anton Pavlovitš Tšehhovi novellide põhjal lavastanud Andri Luup. Kostüüm ja mööbel lavastaja valikul. Üleliidulise heliplaadifirma „Melodia” vinüülidelt kõlab Bulat Okudžava, Kurmangazõ, Fryderyk Franciszek Chopini ja mitmete teiste looming
1999
1998
- Loe lähemalt
Theatrumi ja Eesti Draamateatri ühistöö. Lavastus esietendus Eesti Draamateatri väikses saalis.
- Loe lähemalt
KARU Lavastaja: Lembit Peterson TRAAGIK VASTU TAHTMIST Lavastaja: Lembit Peterson RASKELOOMULISED INIMESED Lavastaja: Marius Peterson
1997
- Loe lähemalt
Melodraama. EHI teatriõppetooli diplomilavastus.
