Pimenägemine

Karl Ristikivi kuuldemäng „Pimenägemine” on kirjutatud 1950ndatel rootsi keeles pseudonüümi all Kent Jansson. Millegipärast pidas Ristikivi oluliseks peita ennast pseudonüümi taha. „Pimenägemise” keskseks tegelaseks on mees, kes poeb peitu pimedusse. Ta ei näe — ta silmad on korras, aga ta ei näe. Või ei taha näha või ei suuda?

Ristikivi küsib, kas alasti karm tõde on see, mis maailma päästab, või on tõde ilma armastuseta nii laastav, et tervislikum on tema eest peitu pugeda? Nendesse teemadesse saab koos Karl Ristikivi, Theatrumi näitlejate ja Taavi Kerikmäe loodud helikujundusega ennast sisse kuulata.

Theatrumi „Kuulamiste” sari on ellu kutsutud, et erinevaid tekste koos kuulata. Koos kuulab tekstist alati midagi sellist välja, mida üksi ei kuuleks.

Seekord oleme „Kuulamistega” läinud veel ühe sammu edasi. Tegu on omamoodi kuulamiseksperimendiga, kus publikul on silmad kinni kaetud. Jääb vaid kuulamine. Ja kui hästi teravalt kuulata, võib ka näha.

Toetajad: Tallinna linn, Kultuurkapital, Eesti Nüüdismuusika Keskus, Karl Ristikivi Selts