Kaks ema

„Kaks ema” räägib kahest naisest, kes on teineteisest täiesti erinevad, ent kelle vahel on üks ja sama mees. Mehe nimi on Don Juan. Lesknaine ja vallaline neiu võistlemas-võitlemas mehe pärast, kelle võimuses oleks justkui täita mõlema naise unistused. Kummaline, isegi müstiline asjadekäik viib selleni, et ihaldatud soovid saavadki teoks, aga kui õige see on, mis sünnib... Õhku jääb palju küsimusi.

Kaks ema — on seda palju või vähe? Kas peab nende vahel valima? Mida öelda mehe kohta kahe ema vahel? Kas lapsi saab ainult ise sünnitades? Kus on armastus? Kuidas saada surematuks? Kas tegelik õnn on olemas? Kes on looja? Kes saab varanduse? Mis võib lunastada? Mida see kõik tähendab…

Baski päritolu hispaania kirjaniku ja filosoofi, meie Juhan Liiviga samal aastal sündinud Miguel de Unamuno (1864–1936) loomingut on Eestis uuematel aegadel päris palju tõlgitud. Juhan Liivi ja Miguel de Unamuno vaimumaailma saaks iseloomustada pärast nende surma käibele läinud “eksistentsialismi” mõiste abil. Lähtekohaks on eeskätt konkreetne individuaalne inimelu, mis surma piirides saab olla vaid kordumatu. See mõttelaad eitab põhimõtteliselt ratsionalismi ja materialismi, mis rajavad oma usu abstraktsele tulevikule, tõotades (parimal juhul kunagi-kunagi saabuvat) maist heaolu — otsekui saaks see kedagi õnnelikuks teha.

Vahest just see, et Unamuno mõttemaailm on tulvil vastuolusid ja räägib tihti kirglikult vastu lääne filosoofia peavooludele, seletab tõsiasja, et tema filosoofiline peateos „Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest” (1913) on meie Avatud Eesti Raamatu sarjas üks neist vähestest tõlgetest, millest on tehtud kordustrükk (kirjastus Ilmamaa, 1996, 2008).

Kajastused

Identiteet moodsate vabaduste ja pragmaatilisuse ajastul Valle-Sten Maiste (TeMuKi 09/2016)

Maailmavalu perepsühholoogiline vundament Madis Kolk (Sirp 22.04.2016)

Miguel de Unamuno „Kaks ema” Theatrumis (Õpetajate Leht 1.02.2016)