Lõpp hea, kõik hea

VHK Teatrikooli diplomilavastus.

„Kõik on hea, mis lõppeb hästi”

(inglise vanasõna)

Kas au on ostetav ja ihu müüdav?
Kas armastuseks sundida saab keegi
või kergem oleks väljal tuuli püüda
või usk viib läbi kaelamurdva teegi?
Kas rüütellikkus – see on rauast rüü?
Kas mood on olla mõjukate moodi?
Kas see, kel lasub hingel hirmus süü,
ka millegi jaoks siia ilma loodi?
Kas õukond jääbki alatiseks õue?
Kas moemees kaob nii kiiresti kui mood?
Kas halastus on see, kui ronib põue
meil teiste viletsus ja nende lood?
Kas sisemine ilu paistab välja?
Kas välisest saab küllastuda silm?
Kas lihalik saab kustutada nälga
või hingejanus ägab see maailm?
Kas välja öeldud sõna sees on tahe
ja liikumine selle tahte poole?
Kui voorus läheb uhkeks, aitab pahe
ja näitab koha kätte inimsoole?
Te ärge teda enne äratage,
te ärge eksitage – tema hurm
on hukutav – sest ärge unustage,
et armastus on tugev nagu surm.

Kristjan Üksküla