Metsik

Prantsuse näitekirjaniku Jean Anouilh’ (1910-1987) noorpõlvenäidend „Metsik” (La Sauvage, 1934) jõudis esmakordselt lavale aastal 1938  Théâtre des Mathurins’is, kohe pärast näidendi „Pagasita reisija” edu. Kriitikute sõnul kinnitas see noore Anouilh’ talenti. Anouilh ise pidas seda üheks oma raskemini sündinud näidendiks, mida ta enne esiettekannet korduvalt ümber kirjutas. Koostades elu lõpus nimekirja näidenditest, mis võiks ilmuda tema kogutud teostes, oli just „Metsik” see, mille osas ta kahtles.

Suvituslinna provintslikku restorani saabub ilmakuulus helilooja ja pianist Florent France, et viia enesega kaasa restorani palgal olevas perekonnaorkestris viiulit mängiv Thérèse Tarde. Viia „metsik” — nagu Florent oma armsamat nimetab — maamõisa kaasa, et temaga abielluda. Unelmate pulmad ja muinasjutuline kooselu on vaid mõne päeva kaugusel. Thérèse’i õnn on tema ees, tuleb püüda sellest vaid kinni haarata ja unustada väljamõeldised. Aga millised väljamõeldised unustada ja millised neist tõelisuseks arvata? Sarnaselt oma „noorematele õdedele” Anouilh’ loomingus – Antigone samanimelisest näidendist ja Jeanne näidendist „Lõoke” — ei taha Thérèse minna ühelegi kompromissile, kui küsimuse all on ausus ja au, mis annavad inimesele tema eneseväärikuse ja tõelise rahu.

Jean Anouilh on kirjutanud ligi 40 näidendit, neist on Eestis mängitud näidendeid „Lõoke”, “Becket ehk Jumala au”, „Pagasita reisija”, „Orkester”, „Antigone” jt., viimane etendus ka Theatrumis aastal 1998 (peaosades Maria Peterson ja Aarne Üksküla). „Metsik” on „Metskassi” nime all olnud kaheksakümnendate alguses „Endla” teatri mängukavas.