ESIETENDUS 30. märtsil 2023
Autor: William Shakespeare
Tõlkija: Georg Meri, toimetanud Harald Rajamets ja Jaak Rähesoo
Lavastaja: Lembit Peterson
Kunstnik: Marius Peterson
Valguskunstnik: Rene Liivamägi
Muusikaline kujundaja: Eva Eensaar
Liikumisjuht: Tiina Mölder
Osades: Ott Aardam, Anneli Tuulik, Andri Luup, Laura Peterson Aardam, Kristjan Üksküla, Mart Aas (vabakutseline), Tarmo Song, Helvin Kaljula, Tiit Alte, Mare Peterson, Erik Richard Salumäe, Mark Erik Savi, Merlin Kivi, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson jt
Laulavad Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Erik Richard Salumäe, Jonathan Peterson ja Abram Aardam, Taavet Song või Johan Kaspar Peterson ning teised. Pilli mängivad Jonathan Peterson, Tarmo Song.
Etendus on kahe vaheajaga ning lõpeb kell 22.10.
NB! Etenduse algusaeg on tavapärasest varasem!
Riik on kõlbeliselt laostunud. Üha enam võtab võimust hingesid hävitav lõbujanu, suguline kõlvatus, prostitutsioon. Pahelisus, mille „viljaks” – vaimupimedus.
Tundliku süümega valitseja hertsog Vincencio tahab seda hukatuslikku olukorda kiiresti ja otsustavalt muuta. Hakkab otsima teid, mis paneks inimesed elama vooruslikult, ei hävitaks oma hingi ega seeläbi ühiskonda. Alustuseks otsustab ta selleks korraldada eksperimendi, äratades veel neliteist aastat tagasi kehtinud, kuid nüüdseks suikunud seaduse, kus iga kõlvatu teo eest on ette nähtud… surmanuhtlus. Kuna ütleb enese süüks, et on oma saamatus liigleebuses lasknud kõlvatusel vohama minna, paneb ta enese asemele asehaldurina valitsema ja seadust ellu viima voorusi hindava, laitmatu reputatsiooniga noore, andeka ja terava mõistusega aadlikust riigimehe Angelo. Too asubki seadust kõrvalekaldumatult ellu viima. Hertsog, kes väidab enese maalt lahkuvat, jääb mungakuue varjus vend Ludovici nime sündmuste arengut jälgima. Ja lugu võtab järjest ootamatumaid, kummalisi, kiireid lahendusi ja otsuseid nõudvaid pöördeid…
Näidend avab väga huvitavalt nii ajatuid kui ajalikke, meilegi üliaktuaalseid teemasid: seadus ja kõlbelisus- maise ja taevase riigi seadused, nende suhtetoimed; valitsejate vastutus; inimloomuse rikutus ning selle tervendamise võimalused; süüme hääl – selle kuulamine või vaigistamine; armastuse puhtus ja iharus; raha ja prostitutsiooni võim; au ja kõlbeliste kompromisside võimalused; kohtumõistmine – patt ja halastus.
Ja peamiseks teemadeks surma saladus.
Milline on oodatav Viimsepäeva Kohus, mille ees me kõik seisame ja kuidas suhestub selle ootusega meie kohtumõistmine teiste ja iseenda üle? Kes on Ülim Kohtunik?
Kas ja kuidas riigis võimul olevad, riigi tegevust juhtivad inimesed peavad olema ja saavad hooles olla inimeste hingeliste ja vaimsete arengute eest? Kas nad kannavad selle eest vastutust? Millist?
Mis on andeksand, mis halastus ning kas nende rakendamisel on piirid? Millised?
Nagu paljudes teisteski näidendites kasutab Shakespeare olukordades näivuse ja tõesuse eristamiseks mängu. Teatrit kui peeglit. Ehk astume meiegi teatri kui peegli abil sammukese selguse suunas, eristamaks näivust ja tõelisust oma sihtides ja eesmärkides, kohustustes ja ülesannetes, iseendas ja enda ümber…
Kui õnnestub. Siiski lootuses.
„Ütlemata ja üllatavaltki südantkosutav etendus.” (Doris Kareva 11.10.2023 etenduse järel)
„Hea ansamblitöö ja värske lähenemine vanameistrist lavastajalt.” (Valner Valme TMK 12.2023)
„Lavastus on pungil tõsisemast mõtlemisainest ja ka ohtrast koomikast.” SIRP Maris Peters (12.05.2023)
„Haarav ja tugev tükk, hea teater.” Heili Sibrits (Postimees 15.04.2023)
Shakespeare’i näidendite lavaletoomise traditsioon on Theatrumis pikaajaline. 2003. aastal esietendus „Hamlet” (1601) ja 2018. aastal „Kuningas Lear” (1606). Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklasside lõputöödena on meie mängukavas olnud „Kaks veroonlast”, „Palju kära ei millestki” ja „Lõpp hea, kõik hea”. Komöödia „Mõõt mõõdu vastu” (1604) on Theatrumi plaanides olnud juba aastakümneid.
