Theatrumis esietendub Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu”

Theatrumis esietendub Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu”
Postimees 29. märts 2023

1604. aastal esimest korda ette kantud „Mõõt mõõdu vastu” loo sündmused arenevad riigis, kus valitseb täielik kõlbelise laostumise atmosfäär – üha enam võtab võimust hingesid hävitav lõbujanu, suguline kõlvatus ja prostitutsioon. Pahelisus, mis toob kaasa vaimupimeduse. Hertsog Vincencio tahab seda hukatuslikku olukorda ohjeldada ja hakkab otsima teid, et inimesed elaksid vooruslikult, ei hävitaks oma hingi ega seeläbi ühiskonda.

Lavastaja Lembit Peterson toob näidendi peateemadena esile jumaliku ja inimliku õiguse ja õigluse, armu ja halastuse; surma saladuse; kohtumõistmise ja karistuse; seksuaalsuse; abielu; religiooni… ja millised on riigivõimu ülesanded ja selle piirid? – „On hea endale selgust luua jumalike ja inimlike seaduste ja õigluse kohta. Üldisel kõlbelistest ja väärtushinnangutest erineva arusaamise ja ka terava vastandumise ajal vajame isiklikuks ja ühiseluks selgepiirilisemaid orientiire, sest inimestel on sisemine nälg ja janu Tõe, Ilu ja Headuse järele. Kunst võib meil aidata neid tunnetada.”

Šeikspiroloog Maris Peters nimetab „Mõõt mõõdu vastu” keeruka koega näidendiks, mis on võrreldav maneristliku kunstiteosega, mis nii üllatab kui erutab oma vaatajaid: „Näidend „Mõõt mõõdu vastu” on samaaegselt kokkuklopsitud segadik erinevatest detailidest ning tõeline meistriteos. Traagilise esitamine läbi koomilise spektri sunnib vaatajaid mõtlema mitmetele teemadele sügavamalt kui tragöödiad ise. Näidend on ühtaegu nii selge moraalse sõnumiga, aga ka kõike moraali puutuvat küsimuse alla seadev. Justkui dialoogis iseendaga esitatakse erinevaid vaatenurki samale teemale, õigus ja õiglus ning halastus on korduvalt üksteisega vastandatud.”

„Mõõt mõõdu vastu” jätkab Shakespeare’i näidendite lavaletoomise traditsiooni Theatrumis – 2003. aastal esietendus „Hamlet”, 2018. aastal „Kuningas Lear”. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklasside lõputöödena „Kaks veroonlast” (2007), „Palju kära ei millestki” (2013) ja „Lõpp hea, kõik hea” (2020).

viide allikale