Mõõt mõõdu vastu

Riigis valitseb täielik kõlbelise laostumise atmosfäär. Üha enam võtab võimust hingesid hävitav lõbujanu, suguline kõlvatus ja prostitutsioon. Pahelisus, mis toob kaasa vaimupimeduse. Hertsog Vincencio, tundliku süümega ja vastutustundliku valitsejana tahab seda hukatuslikku olukorda ravida, ohjeldada. Hakkab otsima teid, et inimesed elaksid vooruslikult, ei hävitaks oma hingi ega seeläbi ühiskonda. Ta otsustab selleks korraldada eksperimendi, äratades suikunud seaduse, kus iga kõlvatu teo eest on ette nähtud surmanuhtlus. Kuna ütleb enese süüks, et on oma saamatus liigleebuses lasknud kõlvatusel vohama minna, paneb ta enese asemele asehaldurina valitsema ja seadust ellu viima näivalt laitmatu reputatsiooniga noore, andeka ja mõistusliku aadlikust riigimehe Angelo. Too asubki seadust punktuaalselt ellu viima. Hertsog, kes väitis enese maalt lahkuvat, jääb mungakuue varjus ja vend Ludovici nime all jälgima, kuidas sündmused arenema hakkavad. Ja lugu võtab järjest ootamatumaid, kummalisi ja kiireid lahendusi ja otsuseid nõudvaid pöördeid…

Näidend avab väga huvitavalt rikkalikke ja kaasajalgi üliaktuaalseid teemasid: seadus ja kõlbelisus; maise riigi ja taevariigi seaduste ja õigusloome olemus ja suhtetoime; kohtumõistmine; valitsejate vastutus; üleastumise määr ja karistuse mõõt; patt ja halastus; inimloomuse rikutus ning selle tervendamise võimalused ja vahendid; süüme hääl — selle järgimine või vaigistamine; armastus, iharus ja südamepuhtus; raha ja prostitutsiooni võim; au ja kõlbelised kompromissid.

Ja ühe peateemana ka surma saladus.

Milline on oodatav Viimsepäeva Kohus, mille ees me kõik seisame ja kuidas suhestub selle ootusega meie kohtumõistmine teiste ja iseenda üle? Kes on Ülim Kohtunik?

Kas ja kuidas riigis võimul olevad, riigi tegevust juhtivad inimesed peavad olema ja saavad hooles olla inimeste hingeliste ja vaimsete arengute eest? Kas nad kannavad selle eest vastutust? Millist?

Mis on andeksand ja halastus ja kas nende rakendamisel on piirid? Mille poolest erinevad andeksand ja halastus sallivusest või minnalaskmisest?

Nagu paljudes teisteski näidendites kasutab Shakespeare olukordades näivuse ja tõesuse ning õigete lahenduste väljaselgitamiseks mängu. Teatrit kui peeglit. Ehk astume meiegi teatri kui peegli abil sammukese selguse suunas, eristamaks näivust ja tõelisust oma sihtides ja eesmärkides, kohustustes ja ülesannetes, iseendas ja enda ümber…

Kui õnnestub. Siiski lootuses.

Shakespeare’i näidendite lavaletoomise traditsioon on Theatrumis pikaajaline. 2003. aastal esietendus „Hamlet” (1601) ja 2018. aastal „Kuningas Lear” (1606). Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklasside lõputöödena on meie mängukavas olnud „Kaks veroonlast”, „Palju kära ei millestki” ja „Lõpp hea, kõik hea”. Komöödia „Mõõt mõõdu vastu” (1604) on Theatrumi plaanides olnud juba aastakümneid.