Traagikud vastu tahtmist

Theatrumis äsja ilmavalgust näinud „Väikesed komöödiad” koosneb kolmest loost: „Karu” ja „Traagik vastu tahtmist” (lav. Lembit Peterson) ning "Raskeloomulised inimesed” (lav. Marius Peterson). Muusikamaja saal, kus seda lavastust etendatakse, loob suurilmalikuma õhkkonna, kuid ka tegelaste mõtteviisist, käitumisest tulenev kontrast ümbrusega ja vaatajaga tekitab omalaadse õhkkonna. Tšehhovi nõndanimetatud kurva huumori naerusemat ja olmelisemat poolt aitab esile tuua ka asjalik-range etenduse juhi (Merle Kiis) roll, kes lugude alguses ja vaheaegadel koos näitlejatega omaette näitemängu etendab.

Tšehhovi huumori valulikumas pooles pole Theatrumi lavastus nähtavasti tahtnudki sorida ja seda vaatajaile serveerida. Ja kui lähtuda puhta huumori vaatevinklist, siis pakkus esietendusel kõige terviklikumat ja täpsemat pilti „Traagik vastu tahtmist”, mille asisemat külge võib hea tahtmise juures ka tänapäevaga seostada. Lugu ei pannud suvitajale (Leino Rei) kaasa tundma, too tegelaskuju oli lihtsalt naljakas, nii alguses tegevuspaika sisse sadades kui lõpupoole, mil ta pakkus Muraškinile (Marius Peterson), et too ta selga kah siis hüppaks.

Avalugu „Karu” tundus esietendusel pisut rabedam, kuid hea on, et Luka (Helvin Kaljula) ei pakkunud teenri rollis välise koomikaga ja pisut ohmu näoga üle. Smirnov (Vahur-Paul Poldina) sai etenduse käigus mänguhoo nii sisse, et mõnigi tool sattus näitleja ohvriks.

„Raskeloomulistes inimestes” on isa (Andri Luup) raskeloomulik headus vaja loogiliseks mängida, tegelase käitumise usutavust peaksid teisedki osatäitjad aitama välja tuua. Olemuselt vastandlik Pjotr (Donald Tombcrg) tegi seda rollist lähtuvalt vahest kõige enam, kuid isa ootamatu leebumine polnud sisemiselt siiski kuigi veenev.

Vene hinge ei lahka niisiis ükski lugu. Ühest küljest võtab see suure tüki Tšehhovist ära. Ent Tšehhov on nii hea, et isegi lihtsalt komejanti tehes tuleb välja täitsa tore teatrietendus. Klassikutelt leiab alati mingi liini ja kui latti ei asetata liiga kõrgele, vaid jäädakse seda üht liini ajama, ei valguta laiali, siis ongi võimalus teha vaadatav etendus. Ja kui lugude vaheajal pakkuda teed, siis on äkitselt saalis kõik oma inimesed, kes end hästi tunnevad.

Theatrumil on plaanis ka märtsis uuslavastus välja tuua — Jean Anouilh’ "Antigone” lavastab Lembit Peterson. Krooni osa mängib Aarne Üksküla.