Ordo representacionis Ade ehk Aadama Mäng

Ordo representacionis Ade (Aadama esitamise kord) — nii on pealkirjastatud 12. sajandi teisest poolest pärineva poolliturgilise draama Aadama mäng ainuke säilinud tekstiversioon, mida korduvalt on Mystere d'Adam (Aadama müsteerium), Jeu d'Adam (Aadama mäng) nime all välja antud. Teksti autori kohta võib teha vaid oletusi — seisuselt kuulus autor tõenäoliselt vaimulikkonna hulka, tema päritolu osas on uurijate seas erimeelsusi.

Aadama mäng on kirjutatud anglo-normandia keeles, suur osakaal on ladinakeelsetel lauldavatel piiblitekstidel. Ladinakeelsed on ka autori või hiljem kellegi teise poolt tekstile lisatud juhised ja näpunäited esitajate tarvis. Nii vormiliselt kui sisuliselt on Aadama mängul väga palju ühist varakeskajal tekkinud liturgiliste draamadega, mida kanti ette kirikus jumalateenistuse käigus. Uudne ja vormimääratlustes segadust tekitav on dramaturgia rahvakeelsus ja mängulisus.

Sarnaselt paljude liturgiliste draamadega põhineb Aadama mängu struktuur kloostrites varahommikul peetaval teenistusel (Matutinum), mille käigus loetakse üheksa lektsiooni Pühakirjast või kirikuisade jutlustest. Aadama mängu aluseks olevate piiblitekstide koht kirikuaastas on Septuagesima nädal: ülestõusmispühadele eelnev suur paast algab tuhkapäeval, sellele eelneb „eelpaast”, mis algab 63 päeva enne ülestõusmispühi — Septuagesima pühapäeval. Selle pühapäeva Matutinum'i lektsioonid on võetud Genesise ehk Esimese Moosese raamatu algusest, käsitlevad loomist ning esimeste inimeste pattulangemist.

Aadama mängu käsikirjas on öeldud, et kõigepealt lauldagu kolm lektsiooni, st kuni esimese inimese loomiseni ning seejärel minnakse üle mängule ja järgnevad lektsioonid esitatakse rahvakeelse, algselt anglo-normandia keelse näitemänguna, mille vahele lauldakse ladinakeelseid responsooriume, mis kas esitavad järgnevalt lahtimängitava või võtavad kokku eelnevalt mängitud sündmuse.

Liturgiline raam on range ja korrastatud nii sõnas kui liikumistes, järgides teenistuse korda ja kirikuruumi sümboolikat. Moodustub lühike ning täpne, Aadama loomisega algav ja „uue Aadama” tulekuga lõppev tervik. Näidates „psühholoogilise dramaturgia” esimesi ilminguid, on ta tunnetuslikult siiski pigem seotud liturgilise draama kui müsteriaalse tulevärk-teatriga, eeldades aktiivset osavõttu, jäädes n-ö lihtsalt vaatajale igavaks ja mõistmatuks.

Ometi on Aadama mängu nimetatud ka müsteeriumiks ning toodud tema esitamispaik kirikust välja portaaliesisele trepile. Olgu mainitud, et sõna müsteerium hakati teatrietenduse kohta kasutama alles 16. sajandil. Müsteeriumiks nimetati päevi või isegi nädalaid vältavaid ülikeerulise ülesehitusega suurvorme, mis tavaliselt kujutasid endast dramatiseeritud Piiblilugu inimese loomisest kuni Kristuse ülestõusmiseni või siis näiteks Apostlite tegude müsteerium. Nägemata tervikut Aadama mängu kolmes suhteliselt iseseisvas osas — Aadama ja Eeva lugu, Kaini ja Abeli lugu ning Prohvetaarium, on mõned uurijad jõudnud ekslikule järeldusele, et Ordo representacionis Ade nime all säilinud tekst on vaid fragment mingist suuremast müsteeriumist, mille puuduvad osad — Kristuse sünd, surm ja ülestõusmine — pole meie ajani säilinud või siis pole neid üldse üles kirjutatudki.

Tegijaile on kõik vaid oletus: ei ole säilinud teateid ega kirjeldusi ühestki 20. sajandile eelnenud Aadama mängu ettekandest (kui mitte pidada meile teadaolevat teksti üheks kaasaegse osaleja-nägija-kuulja üleskirjutuseks ja edasiarenduseks — samast ajast pärineva Notre-Dame'i koolkonna muusika võlgneme just nimelt vaimustatud kuulajaile, kes talletasid Pariisis pidulikel puhkudel improviseerinud kantorite kooskõlad muusikateostena).

Sel sajandil on Aadama mängu korduvalt erinevais võtmeis mängitud.

Eestis oli THEATRUMi ettekanne 1995. aasta juunis ja oktoobris esimene terviklikum Aadama mängu esitus. Kaini-Abeli lugu lauldi küll vaid lektsioonina ja põhjalikku prohvetaariumi asendas Jeesus Kristuse sugupuu ettelaulmine. Lavastajaiks olid Lembit Peterson ja allakirjutanu, esitajaiks THEATRUMi vastloodud trupp ja LinnaMuusikud.