Klaaspärlimäng: Dante nokturn

Klaaspärlimäng: Dante nokturn

Pühendatud Alighieri Dante 700. surma-aastale, põhineb suure meistri peateosel LA DIVINA COMMEDIA („Jumalik komöödia“)
Eva Eensaar (Theatrum), Li Langebraun, Elisabeth Peterson, Miriam Peterson, Anna Magdalena Peterson, Klara Helena Peterson, Celia Peterson, Ene Salumäe (orel), Hardi Möller (EMTA Lavakunstikool), Erik Richard Salumäe (EMTA Lavakunstikool), Lembit Peterson (Theatrum), Marius Peterson (Theatrum), Tammo Sumera (helirežii)
Kontsert-etenduse kuraator – Marius Peterson

Itaalia renessansi suurkuju Dante Alighieri pärandist järeltulevatele põlvedele särab kõige kirkamalt tema poeem „Jumalik komöödia“ – luulekunsti tippsaavutus, mis ei ole tuhmunud ka seitse sajandit hiljem. Nii, nagu poeemi minategelane läbib põrgu ja paradiisi erinevaid sfääre-ringe, pöördutakse ka „Jumaliku komöödia“ juurde ikka ja jälle ringiga tagasi, avastades selle uusi tahke ja tõlgendusvõimalusi. „Dante nokturni“ puhul on impulsiks Komöödia ja muusika vahelised seosed. Jättes kõrvale üksikud erandjuhud, on huvitav, et Dante tekstidele (sh Komöödia), erinevalt näiteks Petrarca loomingust, pole tema kaasaegsed ega ka mõnel hilisemal sajandil tegutsenud muusikud heliteoseid loonud – see muutub alles XIX ja XX sajandil. Samas on ülimalt tõenäoline, et Dante ajal kanti poeemi ette retsiteerides või lauldes. Komöödias sisaldub nii otseseid kui kaudsemaid viiteid helidele ja muusikale ning teost võiks vaadelda ka omamoodi muusikalise teekonnana Põrgu kakofoonilisest mürast ja Purgatooriumi patukahetsuslikust psalmoodiast Paradiisi polüfoonilisse ning rõõmsasse ülistuslaulu. Marius Petersoni kureeritud kava on üks Komöödia võimalikest tõlgendustest – eesti näitlejate loetud poeemi katkendid hilisõhtuses Tartu Jaani kirikus, täiendatuna ajastu- ja ruumitundlike muusikapaladega (spetsiaalselt kokku kutsutud ansambli esituses) visandavad Dante surematule meistriteosele kahtlemata uue ja kõneka vaate.

Vaata ka https://www.erpmusic.com/events/dante-nokturn/