|
Uuendatud: 30. 06. 2010. a. Tallinnas 12. juulil esietendub Tahkuna majaka all suvelavastus "Tuulesaared".  Theatrum ja Arhipelaag esitavad: Marcel Pagnol "Tuulesaared" Lavastaja: Maria Peterson Kunstnik: Andri Luup Helikujundaja: Marius Peterson Kostüümikunstnik: Laura Pählapuu Osades: Fanny - Laura Peterson Marius - Ott Aardam Cesar - Lembit Peterson Honorine - Garmen Tabor (Rahvusooper Estonia) Panisse - Margus Tabor (Tallinna Linnateater) Teistes osade: Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Andri Luup, Helvin Kaljula, Tarmo Song jt. Marcel Pagnol (1895-1986) on prantsuse tuntud poeet, dramaturg, kineast, romaanikirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud üle 12 näidendi (hulgas ka triloogia “Marius”, “Fanny”, “César) ja olnud lavastajaks üle kolmekümnele mängufilmile. Ta saavutas suurt kuulsust ja menu juba nooruses, nii Prantsusmaal kui ka kogu Euroopas. Näidendist “Marius” on tehtud mitmeid filmiversioone, kaasaarvatud autori enda poolt, ja ooper. Ei leidu prantslast, kes ei teaks Pagnoli ega “Mariust”. Eestis kogus Marcel Pagnol tuntust juba 1930ndatel aastatel. 4. oktoobril 1934. aastal esietendus Estonias teatri draamatrupi esituses “Kauged rannad” (originaali pealkiri “Marius”). Lavastajaks Fritz Põldroos, näitlejate hulgas Paul Pinna, Mare Leet, Felix Moor ja teised. Etendus osutus ülimalt populaarseks ja see püsis Estonia teatri mängukavas väga kaua. Katkend ajalehest “Postimees” aastal 1934 (24. aprill), mil Estonia draamatrupp esitas näidendit Tartus Vanemuise teatris: “Marcel Pagnol on kindlasti kõige menukam lavakirjanik pärastsõjaaegses Euroopas. ... Mitte iga kord ei ole menukus kirjaniku kunstilise kaalu määrajaks, Pagnoli puhul võib aga küll öelda, et ta väärib oma kuulsust.” Kuid kahjuks on edaspidi jäänud kogu Pagnoli looming eesti teatrimaastikul tähelepanuta, olgugi et neis käsitletavad teemad on igas ajas kõnekad. Näidend “Marius” räägib väikese sadamalinna Marseille elust ja inimestest. Näidendi peategelased on kaks noort inimest, Marius ja Fanny. Marius tunneb vastupandamatut kirge minna kaugetele meredele purjetama. Sama suurt armastust tunneb ta aga ka väikese karploomade müüjanna Fanny vastu. Kevadel tehti meile ettepanek otsida üks näidend Tahkuna tuletorni aastapäeva tähistamiseks Hiiumaal ja sellega seoses asusime otsima materjale, mis seostuksid mereäärsete paikadega. Juba ammu mõlkus Theatrumi kollektiivil mõtteis tuua lavale Marcel Pagnoli näidend “Marius”. See tundus temaatiliselt hästi sobivat. Näidendi pealkirjaks saab Theatrumi lavastuses “Tuulesaared”. Väikese humoorika kokkusattuvusena võib märkida, et Tahkuna tuletorni konstruktsioonid on valmistud 1874 aastal Pariisis Eiffeli tehases, kus on valmistatud ka Eiffeli torn, millest näidendis juttu. 
12. (ESIETENDUS!), 13., 14. juuli ja 4., 5., 6. august kell 20.00 Tahkuna majaka all, Hiiumaal Pilet 225 ja 170 (üliõpilased, õpilased, pensionärid) Piletid saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides, Statoili jaamades, Kärdla kultuurimajas ja vabade kohtade olemasolul ka tund enne etenduste algust kohapeal. Lähem info ja piletite broneerimine theatrum at theatrum ee • • • 13. mail (I koosseis) ja 18. mail (II koosseis) esietendus Theatrumi saalis Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli gümnasistide lõputöö – hispaania näitekirjaniku Antonio Buero Vallejo „Lõõmav pimedus“, lavastaja Lembit Peterson, tõlkija Tatjana Hallap. Kunstnik: Eve Ormisson (EKA) Näidend räägib pimedusest ja valgusest, nägemisest ja mittenägemisest, nii välisest kui ka sisemisest, armastusest ja vihkamisest. Tegevus toimub ühes koolis, kus õpivad pimedad noored inimesed, või nagu nad end ise nimetavad, mittenägijad. Sealsed õpilased on kõik ülioptimistlikud - nad saavad ilma probleemideta kõigega hakkama, nad ei kasuta liikumiseks mingeid abivahendeid, teevad sporti, hoolitsevad oma välimuse eest, õpivad hästi, on hästi motiveeritud, suhtlevad üksteisega vabalt ja rõõmsalt. Peaaegu ei ole võimalik arugi saada, et nad tegelikult ei näe. Siis aga saabub kooli uus õpilane, Ignacio, kes keeldub sellist muretut maailmapilti vastu võtmast. Tema jaoks on pimedus piin, kannatus. Ta ei suuda oma pimedusega leppida, ta tahab näha, ja seda, et pimedad saavad elada samasugust elu nagu nägijad, peab ta enesepetmiseks. Ignacio on väga karismaatiline noormees ja varsti on ta suutnud kooli õpilaste hulgas tekitada suurt segadust. Mis on tõde? Kas valel põhinev maailmapilt saab olla õige, isegi kui ta teeb inimeste elu kergemaks? Mida teha siis, kui miski sinu ja su kaaslaste ilusat maailmapilti hävitada ähvardab? Missugused vahendid on võitluses lubatud? Kas väline vangistus takistab olemast sisemiselt vaba? Kuidas sisemist valgust hoida? „…See on inimesele omane: võitlus ideaalide eest on lahutamatult seotud võitlusega sügavalt isiklike, egoistlike huvide eest. Vahel juhtub, et võitleme nende viimaste pärast, kuid räägime või usume, et võitleme esimeste pärast. See madala ja vaimse segu on meis nii segi ja ebaselge, et kui tulebki ette, et neid teatris lahutatakse, siis viib see reeglina skemaatilise komöödiani…“ (A. Buero Vallejo) Püüd väljuda kammitsevatest piiridest, puudutada tunnetusega peidetud tõdesid, on inimisiksuse arengu ja igasuguse edasiliikumise vältimatuks tingimuseks. Puutudes kokku tegelikkuse lahendamatute vastuoludega, valega, millele on rajatud näiv rahu või heaolu, võib seesama püüdlus viia traagiliste tagajärgedeni. Traagilised tagajärjed purustavad, aga ka puhastavad, avavad uusi horisonte, täiustavad isiksust. See mõte, mis on näidendis viidud sümboli tasemele, moodustab ühe Buero Vallejo teatri esteetilise aluse. „Lõõmava pimeduse“ esimene variant on kirjutatud 1946. aastal ja näidendi lõplik versioon valmis 1950. aastal. Näidend esietendus 1950. aasta 1. detsembril Madriidis, Teatro Maria Guerreros. Eestis mängiti viimati „Lõõmavat pimedust“ 2005. aastal Ugala teatris. • • • 
17. märtsil esietendus Theatrumis vene praeguse aja ühe omapäraseima ja hinnatuima kirjaniku, näitleja ja lavastaja Jevgeni Grishkovetsi näidend "Planeet". Näidend on kirjutatud 2001. aastal, nagu ka tema näidend "Linn", mis esietendus THEATRUMis 2008. aastal ja on meie repertuaaris jätkuvalt. • Vaatamist: Uuslavastusest ETV saates OP (16.03) • Kuulamist: Uuslavastusest Klassikaraadio saates Delta (12.03) • Lugemist: Andres Laasiku arvustus Eesti Päevalehes (20.03) Grishkovetsi võlu on tema läheduses kaasaja inimesele. Lugedes tema tekste jääb paljudele mulje, nagu räägiks autor just tema enda elust. Ja samas on võimalik näha temas klassikalise vene kirjanduse teemade ja traditsioonide jätkajat. Ise nimetab ta ennast ka "linnaromantikuks". "Planeedi" tegelased on Mees ja Naine. Nagu kaks erinevat planeeti erinevatel orbiitidel. Mees räägib Naise akna all igapäevastest asjadest, tänaval ja metroos kohatud inimestest, lõkkest, kosmosest ja hundist, turistidest ja kodulinnast kui pannkoogist, endast, lootusest, õnnest, inimestest linnas, päikesest pilvede peal ja hallist vihmast pilvede all. Ameerika ja Siberi elust. Euroopast, kodulinna akendest. Proovib emakeeles öelda sõna "armastus". Mõtiskleb meilegi kuuldavalt selle olemasolust ja puudumisest, otsimisest ja võimalikkusest. Naine elab samal ajal selle akna taga väikeses hubases toakeses oma elu - räägib telefonitsi sõbrannaga, loeb raamatut, läheb tööle, tuleb tagasi, helistab, ootab, väljub, naaseb, tülitseb. Jääb üksi. Kuid näidendi peategelast naise elus ei ole. Ja naist peategelase elus ka mitte. Kas armastus on või ei ole? Kus on armastus? Mida teha siis, kui seda sinus enam pole? Kuidas seda leida? Meie planeedil? Kosmoses? Kus asub lootus? "Planeedi" esmalavastus esietendus Moskvas Meierholdi keskuses 10. detsembril 2001. Osades olid siis Jevgeni Grishkovets ja Anna Dubrovskaja. Theatrumi etenduses mängivad Helvin Kaljula ja Laura Peterson. Lavastaja Lembit Peterson, tõlkija Tiit Alte, kunstnik Kaarel Eelma, helikujundus Marius Peterson. Theatrumis mängitakse ka teist Jevgeni Grishkovetsi näidendit "Linn", mis esietendus 2008. aasta juunikuus ning leidis head vastuvõttu nii vaatajate kui kriitikute poolt. Lavastus märgiti ära ka Eesti Teatri Aastaauhindade jagamisel (27.03.2009): lavastajapreemia (Lembit Peterson - "Linn" ja "Maarja kuulutamine"), meesosatäitja ja helikujunduse preemia (Marius Peterson). "Linna" järgmine etendus toimub 27. märtsil 2010 kell 17.00 Viru-Nigula Rahvamajas. • • • 
25. jaanuaril kell esietendus Theatrumi saalis uuslavastus "Fööniks". Autor ja lavastaja Andri Luup. Osades novembrikuus 2009 Theatrumi trupiga liitunud Ott Aardam, Rahvusooper "Estonia" solist Eve Andre või Tallinna Balletikooli õpilane Jelena Bajandina ning akordionist Kaspar Uljas. Valguskujundus Helvin Kaljula, muusikaline kujundus Kaspar Uljas. "Fööniks" avab ühe inimese mõttemaailma, kes pole rahul antud olukorraga. Ja iseendaga. "Juuksurisse peaks minema... Lapsest saadik mul tulevad sellised soojad värinad, kui mul juukseid puudutatakse.... ja külmavärinad, kui nüride kääridega kakutakse... kui tukka lõigatakse, siis hoian hinge kinni... aga ma lõikan vist natuke kaasaegsema selle soengu... peab ära muutma... 10 aastat juba ühe stiiliga, nüüd võiks midagi uut .... värvida kasvõi... pruuniks." Autori sõnul on tegemist inimesega, kes elab mingil kujul meie kõigi sees. Inimene, kes usub, et kõik pole kadunud. Kõik on veel võimalik. Kui käia linnas, siis paljudest auto-, maja- või trolliakendest vaatavad välja parimas eas inimesed, kes jälgivad igatsevalt teisi inimesi, kujutledes, et neil on palju parem. Isegi kui nad vaatavad meid ainult äkki ja korraks, põleb selles murdosasekundis soov muuta kogu oma maailm. Inimesel on justkui mingi tung jälgida, parandada, asjadest aru saada, teistele oma isiklikku maailma ette näidata, ning seeläbi rahuneda. Leppida. Maailma ja endaga. Ja valmis olla uuele. KUULAMIST: • Intervjuu - Andri Luup ja Ott Aardam Klassikaraadio Järjehoidja saates (20.01.2010) MP3 8,5Mb • UUSLAVASTUSE heli-teadaanne Järgmised etendused veebruaris: 12., 13., 18., 19. kell 19.00 Piletid (160/125) Piletilevis, Statoilis, Piletimaailmas, Theatrumi kassas (E-R 12-17 ja tund enne etenduste algust). • • • Neljal detsembrikuu õhtul on Theatrumi kavas taas Eva Eensaare ja Maria Petersoni "Laulud". Lähemalt • • • 3. detsembril kell 18.00 etendus tänavuse PÖFFi raames André Gagó ja Teatro Instáveli lavastus “HAMLET, HETERONYMOS, PESSOA”. Lähemalt... • • • 8. mai 2009. a. otsustas Poola Vabariigi President Lech Kaczyski autasustada Theatrumi näitlejat ja tegevjuhti Marius Petersoni Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga. Kõrge autasu kätteandmine toimus eile, 5. novembril, Tallinna Raekojas. Poola Suursadik Tomasz Chlon rõhutas autasustatu suurt panust Poola teatri, muusika ja kirjanduse tutvustamisel, etenduste, kontsertide, loengute korraldamisel. Samuti pidas ta oluliseks Marius Petersoni tööd Poolas - püsiv koostöö näitleja ja lauljana "Schola Teatru Wegajty" koosseisus, arvukad kontserdid ansambliga "Linnamuusikud". Eilsel, läheneva Poola rahvuspühaga (11. november) seotud tseremoonial, anti autasud ühtekokku üheteistkümnele Eesti kodanikule, kes on kaasa aidanud Poola-Eesti suhete arendamisele ning Poola tutvustamisele Eestis. See on nelja viimase aasta jooksul esimene sellelaadne sündmus. Teiste seas märgiti ära veel Andres Herkeli, Marko Mihkelsoni, Enn Tarveli, Peeter Oleski, Hendrik Lindepuu ja Mati Lauri panus. Marius Petersoni sõnavõtt Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristi kätteandmisel: Taasiseseisvunud Eesti mütoloogias on üheks kangelasi tegudele tõukavaks jõuks pürgimus Euroopasse. Väga täpselt ei ole see siht pürgijail endil vahel ehk määratletudki, kuid on asju, mis sellel teel ilmselgelt takistusena ette kerkivad, kangelasi proovile panevad. Näiteks sisaldab see mütoloogia üht ala, mida iga Euroopasse suunduv eestlane peab (aga eriti ei taha) läbida. Üks tume tsoon, täis ohte ja pimedust. Üks proovilepanek enne sihile jõudmist. Ala, mis pigem seostub mõistega "metsik" kui mõistega "kultuur". Nagu Alfred Jarry kuulus kohamääratlus "Kuningas Ubu" alguses - "Poolas ehk eikusagil". Poola kui takistus üdini euroopaliku eestlase teel Euroopasse. Minul on olnud õnn sellesse takistusse põhjalikult takerduda. Ja seal, kus oleks pidanud ära eksima, tee kaotama, olen hoopis õige mitmed asjad kätte leidnud, õige mitmeid asju hakanud selgemalt nägema. Muuhulgas saanud enda jaoks just Poolast olulisi viiteid sellele, mis see "Euroopa" või "euroopalikkus" on või olla võiks. On olemas üks "minu Poola", mis on mulle väga oluline, niisamuti kui on mulle oluline "minu Eesti". See nullpunkt või lähtekoht - need veendumused, see inimkooslus, mille või kelle juurde naasta, kust küsimuste tekkides vastuseid otsida. Ma kirjeldasin "Poola kui eikusagil-maa" müüti olevikus, ja samas tajun viimasel ajal, inimestega rääkides üha rohkem, et võib vist juba tasapisi hakata sellest rääkima minevikus, et see müüt on mõranenud. Üha rohkem inimesi on minu käest küsinud nõu kuhu suure tee pealt ära keerata. Mul on selle üle väga hea meel. Tahtmata muutuda manifesteerivaks ega teisi võimalusi välistavaks, tundub mulle, et üks kindlamaid ja mõistetavamaid teid Euroopasse viib justnimelt läbi Poola. Hea, et ta meil tee peal on. Ja ma tahaks mõelda, et see Euroopa on midagi sellist, kus keegi end lõplikult kohale jõudnuks ei arva. Ka flaamlane, prantslane, katalaan või sakslane... Ma olen südamest tänulik Poolale ja poolakatele, hr. Suursaadik Tomasz Chlonile. Ja minu südamlik tänu kõigile Theatrumi inimestele, kelleta ei oleks toimunud need õige mitmed avalikud poola-eesti-euroopa sõpruse ja sümpaatiaavaldused, mis ilmselt on ajendanud minu tänase "dekoreerimise". Ja kõige lõpuks tänan... teate küll keda.* * juhuks, kui ei tea - Slawomirat Mõned viited • Iwona, Burgundi printsess • Ööülikool "Meie juurte laulud" • Intervjuu Krzysztof Pendereckiga (Klassikaraadio, Nyyd) • Kieslowski filmide nädal • Jan Peszek "Stenaarium..." • Film Jerzy Grotowskist Theatrumis • • • 
Raadio Ööülikool pühendas hiljuti loengu näidendi "Maarja kuulutamine" autorile, Paul Claudelile. Loengus kõnelevad kirjaniku tütar Renee Claudel, kellega Eva Eensaar, Maria Peterson, Lembit Peterson ja Jaan Tootsen kohtusid juunikuu lõpus Claudelide mõisas Brangues', kus igal aastal toimub teatri- ja kirjandusfestival. (Festivali kava sel aastal): Ööülikooli saates kõnelevad ka "Maarja kuulutamise" lavastaja Lembit Peterson ja tõlkija Tõnu Õnnepalu. Kuula: LOENG (MP3) • • • Theatrumi ja organisatsiooni “Culture France” ühiskorraldusel viibib Eestis väljapaistev prantsuse näitleja Mireille Perrier, et kolmel õhtul mängida Tallinnas ja Viljandis oma lavastust “Parandamatu”.  NON RÉEDUCABLE. PARANDAMATU 18. oktoobril kell 19.00 Viljandis, Teater “Ugala” väike saal 20. ja 21. oktoobril kell 19.00 Tallinnas, Püha Katariina kirikus Stefano Massini "Parandamatu" (Non réeducable) Esitab: Mireille Perrier (Pariis, Prantsusmaa) Etendus tõlgitakse eesti keelde. Lavastuse aluseks on Stefano Massini näidend "“Donna non rieducabile” Autor nimetab seda ise "Memorandum teatrale su Anna Politkovskaja". See on koostatud Moskvas 7.oktoobril 2006 aastal tapetud ajakirjaniku Anna Politkovskaja intervjuude, kirjavahetuse, päevikumärkmete põhjal. Kõik Tšetšeenias nähtu ja kogetu, mis peegeldab vapra ja ausa ajakirjaniku poolt peetud võitlust. Anna Politkovskaja on erakorralise/ainukordse ajakirjanduse sümbol ja mitte ainult vaba ajakirjanduse, vaid vabaduse sümbol üldse. "Non réeducable" - "Parandamatu" esitab küsimusi kaasaegsete inimeste südametunnistusele. "Teater on paik, kust peab lahkuma muudetuna" ütleb monoetendust esitav näitlejanna Mireille Perrier.  Mireille Perrier (1959) alustas oma näitlejateed Nicolas Peskine’i kõrval trupiga “Companie du Hasard”. Olles läbinud mitmed teatri, tantsu ja tsirkuse kursused, jätkab ta prantsuse 20. saj. teise poole ühe suurima lavastaja ja legendaarse teatripedagoogi Antoine Vitezi õpilasena. Oma esimese filmirolli teeb Léos Caraxi filmis “Boy Meets Girl” (1984). Tänaseks on näitlejanna teinud üle 50 filmirolli, loonud kümneid rolle teatrilaval. Möödunud suvel osales ta Avignoni teatrifestivali põhiprogrammis etendunud Amos Gitai lavastuses "Valguse poegade võitlus pimeduse poegadega”. Lähemalt vt. imdb.com „Parandamatu“ on saanud paljude tunnustuse osaliseks. Etenduse Eestisse toomist otsustas rahaliselt toetada “Culture France”, riiklik organisatsioon, mis tegeleb prantsuse kultuuri tutvustamisega maailmas. Lembit Peterson: „Nägin seda monoetendust Pariisis –mind võlus see tõeline meisterlikkus, kuidas Mireille suudab taandada iseenda, tuua vaatajani Anna poolt Tšetšeenias nähtu ja kogetu põhjal kirjapandu. Näitlejanna muutub nagu mõtlikuks kaasnägijaks. Ja teeb selleks ka vaataja. Tšetšeenia muutub kuidagi arusaadavamaks, kuidagi lähedaseks. (Kummaline oli seda kõike kuulda prantsuse keeles...) Selle etenduse vaatamise-kuulamise läbi on meil võimalus osaleda neis sündmustes ja kujundada toimunu suhtes oma hinnang. Me ei ole seeläbi enam vaiksed hirmsas maailmas toimuva eest põgenejad, kes tahavad elada segamatult oma vaikset ja rahulikku elu ning sulgeda oma silmad ja kõrvad maailmas (sealjuures lähinaabrite juures) toimuvale, vaid oleme tunnistajad. Kui me rohkemat ei suuda, siis seda me suudame – mitte alluda mõrtsukate poolt külvatud hirmule. Ei lase niisuguseid asju vaikuses toimetada, jäädes ise hirmu müüride taha. Oleme selle läbi ehk rohkem inimesed. Kuidas see kõik, mis juhtus ja juhtub on võimalikuks saanud? Otsime aktiivsemalt võimalusi kurjale vastuseismiseks. Olgu sellel etendusel vaatajana-kuulajana osalemine eelkõige meie solidaarsuse avaldus. Ja lisagem sellele oma vaikne palve õuduste perioodi läbivate inimeste eest.“ Peale etendusi (orienteeruvalt kell 20.30) on Theatrumi saalis (Vene 14) võimalik näitlejannale küsimusi esitada, oma mõtteid avaldada. Väljavõtteid ajakirjandusest • ERR Uudised (19.10.2009) koos Lembit Petersoni videointervjuuga Terevisioonile • Mireille Perrier - intervjuu Postimehele (Marius Peterson) • Klassikaraadio "Delta" 9.10.2009. Katkeid septembrikuisest vestlusest näitlejannaga (Marius Peterson ) • Vikerraadio Kultuurikaja sh. intervjuu Lembit Petersoni ja Mireille Perrier'ga • EPL - Prantsuse tippnäitleja Perrier mängib Anna Politkovskaja lugu (Andres Laasik) • • • 3. juunil andis President Toomas Hendrik Ilves Kadriorus Marius Petersonile üle tänavuse Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. Lähemalt vt. uudis Presidendi kodulehel ja Noore kultuuritegelase vahearuanne (SIRP 5.06.2009) • • • Rahvusvahelisel teatripäeval 27.03 jagati Rakvere teatris välja teatrikunsti aastaauhinnad 2008. aasta loomingu eest. Tunnustati ka Theatrumi tööd: Lavastaja auhind • Lembit Peterson: «Maarja kuulutamine» ja «Linn». Naisnäitleja auhind • Maria Peterson ja Laura Peterson: partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». Meesnäitleja auhind • Marius Peterson: Sergei Basin lavastuses «Linn». Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind • Marius Peterson: muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja kuulutamine» (Theatrum). Priit Põldroosi nimeline auhind Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. • Lembit Peterson: viljakandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Vanalinna hariduskolleegiumis ning teater-kooli Theatrum loomise eest. Lavastused "Linn" ja "Maarja kuulutamine" on Theatrumi mängukavas taas sügisel 2009. • • • Taas on saadaval Eva Eensaare ja Maria Petersoni plaat "Laulud". Lähemalt. Olete oodatud THEATRUM www.theatrum.ee |
 |
 |