Lembit Peterson “Joobnust”: olin sellest näidendist ehmunud

 

Markus Järvi
Lembit Peterson “Joobnust”: olin sellest näidendist ehmunud
ERR 22. oktoober 2014

 

Theatrumi 20. sünnipäeva tähistamiseks jõuab sel laupäeval lavale kaasaegse vene näitekirjaniku Ivar Võrõpajevi “Joobnud”. Selle lavastaja Lembit Peterson tunnistas, et rohke mittenormatiivse leksika tõttu jättis ta näidendi esmalt kategooriliselt kõrvale, vaatamata sellele, et Võrõpajev isiku ja autorina teda väga kütkestas.
“Minu tutvus Võrõpajevi loominguga sai alguse sellest, et ma lugesin huvi pärast läbi tema “Delhi tantsu” ja see näidend võttis mind lugedes endasse nii sisse ja puudutas sedavõrd sügavalt, et see oli lausa lugemisvapustus, mida ma pole näidendi lugemisest ammu juba saanud,” meenutas Lembit Peterson klassikaraadio saates “Delta”. “Ma tõlkisin ta otsemaid eesti keelde, et anda näitlejatele lugeda, ja võtsin kontakti autori endaga – alguses kirja teel, siis vestlesime Skype’is.”

Peterson hakkas Võrõpajevi kui isiku ja tema loomingu vastu suuremat huvi tundma. “Olin kuulnud temast põgusalt, vilksamisi, aga siis avastasin enda jaoks väga huvitava maailma ja huvitava vene kaasaegse autori,” seletas Peterson.

Võrõpajev pakkus Petersonile, et võib saate talle oma uue näidendi “Пьяные” (“Joobnud”), mis on kirjutatud tellimustööna Düsseldorfi teatrile. “Näidend ise leidis esimesel hetkel minu poolt kategoorilise kõrvalepanemise,” tunnistas Peterson. “Olin isegi natukene ehmunud või šokeeritud sellest näidendist. Võibolla eelkõige teatava mittenormatiivse leksika pärast, mis seal ette tuleb. Kuid teistkordsel lugemisel moodustas kogu tekst koos mittenormatiivse leksikaga ühe väga huvitava poeetilise terviku. Mulle meeldis nii autori stiil kui balansseerimine traagilise ja koomilise piirimaadel. Hetkega võid üle minna traagilisest koomilisse, rämedast, kohati isegi eestlase kõrva jaoks ropust reaalsusest sakraalsesse.”

Joobnuteks on Petersoni sõnul täiesti erinevate elualade ja tüüpide esindajad, seal on tegelasi 50ndates aastates pankuritest 20-aastaste prostituutideni, mille vahele mahub Võrõpajevil terve galerii inimesi. “Iga stseen, iga pilt on omaette novell,” kirjeldas Peterson. “Tegemist ei ole inimestega, kelle jaoks see oleks tavapärane tegevus, aga kes mingi elusündmuse mõjul on tarvitanud alkoholi natuke rohkem kui vaja ja siis, nagu ütleb juudi vanasõna – vein sisse, saladus välja, hakkavad tulema kihtide haaval välja inimese alateadvusest allasurutud asjad koos tema hinge kõrgemate ja paremate igatsustega.”

Kuigi tegu on vene kirjaniku ja venepärase joobmuskultuuriga, on kõik tegelased justkui lääne inimesed. “Ma küsisin autorilt, et need tegelaskujud, kes läänes toimetavad – sest kõigil on lääne nimed, Lawrence või Mark või Linda või Laura -, et need tegelased kõik meenutavad vene inimesi,” rääkis Peterson. “Ta ütles, et aga loomulikult, ta on ju ise vene inimene, ta ei saa sellest üle ega ümber.” Võrõpajev oli aga toonitanud, et tänapäeval on väga palju venelasi ka Euroopas. “Mis teda häirib – vene uusrikkad tarvitavad kõik ainult lääne asju, ise nimetavad end vene kultuuri austajaks, aga vene kultuurist on neil võibolla puulusikas või matrojška kapi peal. Ühtepidi on neis suur lääne viha või põlgus, aga samas imetlus ja kõike seda, mida sa teise juures sa vihkad, seda sa endale ihkad,” vahendas Peterson Võrõpajevi mõtteid.

Peterson meenutas, et Jevgeni Griškovets, kelle “Linn” samuti Theatrumis lavastunud on, rääkis ühes intervjuus, et ta ei kasuta oma teostes põhimõtteliselt mitte kunagi mittenormatiivset leksikat ja ta üldse eitab sellist lähenemisviisi. “Ja siis küsis keegi talt Võrõpajevi kohta, siis ta taandus ja ütles, et Võrõpajev on erand – tema võib, tema oskab,” muigas Peterson. “Järelikult saab kasutada mittenormatiivset leksikat ka niimoodi, et see muutub poeetilise maailmapildi osaks. See on teatud and. Muidugi, selle tõlkimine eesti keelde on omaette kunsttükk, sest need asjad ei ole üksühele tõlgitavad. Me kõik trupiga oleme näidendiga selles plaanis töötanud ja leiame, et Tiit Alte on leidnud väga täpsed tõlkevasted, mis ei pane vaatajat kohe lukku.”

“Joobnud” esietendub Theatrumi laiendatud teatrisaalis (Vene 14) 25. oktoobril.

 

viide allikale