Esietendub Vladimir Tendrjakovi "Koolilõpuöö" 29. märts 2003 a.       Austatud,     30. märtsil ja 1. aprillil jõuab esietenduseni järjekordne Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi teatriharu diplomietendus “Koolilõpuöö”. Lavastaja Lembit Peterson, lavastaja assistent Maria Peterson. Lavakujunduse ja kostüümid on loonud Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudeng Laura Pählapuu.   “Ilmselt pole inimest maa peal, kes ei oleks läbi elanud vaimset revolutsiooni.Ja kõige sagedamini toimub see noorukieas”. (V. Tendrjakov)   Just selllist vaimsest revolutsiooni käsitlebki Vladimir Tendrjakovi jutustus “Koolilõpuöö”, mille esmatrükist 1974. on möödunud 30 aastat. Kirjeldatud sündmused on paigutatud tolleaegsesse Nõukogude Venemaa kooli. Ja ometi erutab selles ajas kirjapandu meid täna, Eesti Vabariigis.   “Kirjanik peab osalema kõige tähtsamas loomevallas – inimese vaimse maailma kujundamises! Kui selle teema poole pöördud,pole võimalik mööda vaadata noorukitest ning neist, kelle hoolde nad on usaldatud – vanematest ja pedagoogidest”   Loodame, et lavastus aitab meil mõtiskleda inimeseks kujunemisest üldhariduslikus koolis, tänastel lõpetajatel mõista oma vanemaid, kes just 70-ndatel astusid ühele eeslaiuvatest tuhandest teerajast… Ning vanematel ja õpetajatel veel paremini mõista neid, kes nende hoolde usaldatud.   “Elamisekunst ei mahu mingitesse trafarettidesse. Pole võimalik anda valmis retsepte. Ma ise otsin neid. Küsimuse õige püstitamine pole vähemtähtis selle lahendamisest”   * * *   Vladimir Tendrjakov (1923-1984) sündis 5. detsembril Makarovskaja külas Vologda oblastis rahvakohtuniku perekonnas. Peale kooli lõpetamist läks rindele, sai haavata ja demobiliseeriti. Elas Kirovi oblastis, õpetas koolis sõjaasjandust, seejärel oli komsomoli rajoonikomitee sekretär.   1945.a sõidab Tendrjakov Moskvasse, astub Üleliidulisse Kinematograafiainstituuti, kuid aasta pärast läheb üle M.Gorki nimelisse kirjandusinstituuti,mille lõpetab 1951. aastal. Üliõpilasaastail hakkab kirjutama jutustusi. 1955. aastast professionaalse kirjanik.   Kirjutanud rohkesti, jutustusi ja romaane ja filmistsenaariume. Tema poleemilised tööd läbisid nõukogudeaegse tsensuuri sageli suurte raskustega. Jutustus “Kuuskümmend küünalt” pidi ilmumisaega ootama 10 aastat. Tendrjakovile on omane konfliktide teravdatud kujutamine ning kõlbelise temaatika käsitlemine.Vene kirjanduse parimate traditsioonide esindajana käsitleb paljudes oma teostes hariduse- ja kasvatuse probleeme, tuues peidetud konfliktid välja erakordse teravusega. Paljude tema teoste tegelasteks on õpetajad ja kooliõpilased. Nii ka dispuut-jutustuses “Koolilõpuöö”, mis on kirjutatud 1972. aastal. Jutustus kutsuses esile hulgaliselt teravaid vaidlusi, seda lavastati ka Ungaris, Bulgaarias, SDV-s, Poolas, Tšehhoslovakkias, SFV-s, Soomes ja Rootsis.   Eestis toodi see lavale ENSV Riiklikus Noorsooteatris 1978.a. Vajadus mõista üksteist – see on kogu Tendrjakovi loomingu lähtepunktiks. * * * Uuslavastuses mängivad VHK Gümnaasiumi VI lennu teatriklassi lõpetajad:    Gennadi Golikov: Juss Haasma Juljetška Studjontseva: Kristiina Jalasto, Maret Sandrak Igor Prouhhov: Edward Krimm Nadja Bõstrova: Sirli Kriis Veera Žerihh : Kersti Lõokene Sokrates Onutšin:, Haiko Kilkson,Vootele Vaher   Etenduses on kasutatud Bulat Okudžava ja Vladimir Võssotski laule.   Lavastus on kavas vaid sel kevadel. 30. märts; 1., 6., 7., 13., 14., 19., 20., 22. ja 23. aprill kell 19.00 Theatrumi saalis   * * *   Lugupidamisega THEATRUM   • Pressiteated • Kirjutatud, räägitud...