Katkeid vastukajadest külalisetendusele Lublinis "Pelléas ja Mélisande" festivalil "Konfrontacje '99", (okt. 1999)     Rahvusvaheline teatrifestival "Konfrontacje" on kindlasti Lublini linna tähtsaim kultuurisündmus. Festival andis publikule rohkelt muljeid, üllatusi ja võimalusi vaidlusteks. Ja mis on oluline: mitte üksnes publikule, kes on teatriga "sina peal". /---/ Piletitega ja piletiteta publikust täidetud teatrisaalides, suletud ruumides, mängiti etendusi, mis võeti vastu võlutult, tunnustavalt või mitmeti: imetlusest arusaamatuseni. /---/ Laial muljeteskaalal võeti vastu kaks erinevat etendust: jaapanlase Daisuke Yoshimoto "Süütus" ja 90 aasta taguse Nobeli preemia laureaadi Maurice Maeterlincki suletöö "Pelléas ja Mélisande", Tallinnast pärit Stuudio THEATRUM ettekandes.   Franciszek Piatkowski (Dziennik Wschodni nr 238)   * * *   ... Esimesel päeval üllatas butoh tantsija Daisuke Yoshimoto Jaapanist, kes etenduses pealkirjaga "Süütus" näitas, et keha keel võib omada mõõdet, mis universaalne, loetav ja kibe. Kibe kui vanadus, kui lootuste loojang.   Neil, kes väljusid eestlaste Stuudio THEATRUMi etenduselt "Pelléas ja Mélisande", tuleb meenutada, et Krakowis oli Kotlarczyku "Rapsoodiateater", mille juures oli Karol Wojtyla (praegune paavst Johannes Paulus II) ja et Norwidi "Wandast" algas Leszek Màdziku suur teekond ning tema "Scena Plastyczna KUL"...   Franciszek Piatkowski (Dziennik Wschodni 08. 10. 1999)   * * *   "... See on väga ilus etendus (Pelléas ja Mélisande), mul jooksid etenduse ajal üle selja judinad - minu jaoks on see hea kunsti üks tunnuseid. Ausalt öeldes: see, mida nimiosalised teevad, see on ebatavaline näitlejalooming, julgen öelda kehatu näitlejalooming. Nägin ingleid laval, kehatut loomingut... puhtast poeesiast kootud looming. Muide, see on teater, mis tehtud täielikult mitte-millestki, isegi mitte sõnast, sest sellest sõnast ei saanud ma ju aru. Minu jaoks oli see loodud helist, sest kui mitte sõnast, siis ka mitte mõttest. Millest siis? Kui ütlen "metafüüsika", siis pean kohe ütlema ka "vabandust", sest selliseid sõnu ei sobi loopida. Seepärast räägin kehatusest, kui räägin millestki, mis on algusest lõpuni täielikult läbikomponeeritud, tähendab pole midagi tõelist, realistlikku, miski ei ole nii nagu elus. See kõik on veelgi tõesem. Nagu muinasjutus - mida enam räägitakse loomadest, seda enam tundub, et tegeldakse inimesega. Sedapuhku - mida enam ingellik, seda enam maine. /---/ Peale etendust läksin lavastaja juurde ja ütlesin talle ühel hetkel, et vabandan publiku pärast, aga saali jäid need, kes kel oli selleks vajadus ja väljusid need, kel oli muud teha. Ta naeratas, sest just sellistele inimestele nad tahtsidki mängida. Ma saan aru, et selline teater võib eemale tõugata. Ma ei väida sellele vastu. Ma vaid kinnitan, et see on ebaharilikult väärtuslikust materjalist kootud. /---/ mis see siis on? - Vaene Teater.   Jerzy Grotowski, minu meister 50 aastat hiljem... see on ilus. Sest siin on kõik välja kuulatud sellest, mis on väärtuslikeim teatris."   Intervjuu teatroloog ja reþissöör Jacek Zembrzuskiga (festivaliajaleht "Teatralne Nic" 07. 10. 1999)   * * *   ... Pisut ekstsentrilises segus vastandusid festivali esimese päeva etendused. Näidisele jaapani butoh tantust järgnes Eesti poeetilise etenduse skandinaavialik flegma, "Akademia Ruchu" sotsiaalagitatsioon, ja lõpuks traditsiooniline "tähenumber" Kiievist. Välja tuli sellest teatraalne hani shokolaadis, mangode ja praekartulitega. Justkui midagi seedimatut, tõenäoliselt huvitav, kuid kindlasti õpetlik. Lõpuks: kui Konfrontatsioon siis konfrontatsioon.   /---/ Täiesti teisel moel pani Lublini publiku proovile - kannatlikkuse proovile - eestlaste Stuudio THEATRUM oma kolmetunnise etendusega "Pelléas ja Mélisande". Vaatajad, kes pidasid lõpuni vastu, said autasuna ebatavalise äratundmise osaliseks. Suur osa publikust valis siiski vabaduse /---/ Eesti teater esitas ebatavaliselt askeetliku, viimse detailini ülitäpse, maitsetundliku etenduse. Võis meeldida ka üksnes lavakujundus - huvitavalt kasutavad ribikardinate valgusvõimalused, samuti lihtne ja selge, värvis ja lõikes väljenduslik kostüüm. Kahtlemata võis kütkestada ka jahe, kuid keskendunud näitlejatöö. Ja arusaamatu eesti keele muusika rütmis toimis hällilauluna naispeaosatäitja eeterlik, linnu-laululine, õrn näitlejatöö. Mis siis sellest? Etenduse staatilisus ja monotoonsus, mida katkestasid lühikesed vahepimendused, põhjustasid, et vastu pidasid vaid vastupidavaimad.   Miroslaw Haponiuk (Gazeta w Lubline 236 i 237)   * * *   Tõlkinud Slawomira Borowska ja Marius Peterson     • Pelléas ja Mélisande — Kirjutatud, räägitud...