|
Krzysztof Kieslowski "Dekaloog" Püha Katariina kirikus. September 2006. |
|
"Dekaloogi" saamisest 1988 Poola televisioonile filmitud teose saamisest räägib Kieslowski oma autobiograafilises raamatus “Iseendast” muuhulgas järgmist: “Ühel päeval kohtusime minu kaasstsenaristi (Krzysztof Piesiewicziga) tänaval. Ta on advokaat. Tal on aega mõtlemiseks./---/ Oli külm. Vihma sadas. Ma olin ühe kinda ära kaotanud. Piesiewicz ütles: “Tuleb Dekaloog üles filmida, peaksid seda tegema”. Loomulikult on see jõle mõte. Piesiewicz ei kirjutanud. Kirjutasin mina. Aga tema oskab see-eest lobiseda. Mitte ainult ei oska lobiseda, vaid oskab mõelda. Riigis valitses kaos ja korralagedus – igal elualal, igas asjas ja pea igas elus. Pinge, mõttetuse ja halvenevate aegade aimus oli tuntav. Maailmas – olin siis juba hakanud veidi reisima – täheldasin ka ebakindlust. Ma ei mõtle isegi poliitikat, vaid tavalist, igapäevast elu. Meeldiva naeratuse all tajusin vastastikust ükskõiksust. Mul oli hirmuäratav tunne, et üha sagedamini vaatan inimesi, kes eriti ei tea, milleks nad elavad. Mõtlesin niisiis, et Piesiewiczil on õigus, kuigi see on väga keeruline ülesanne. Tuleb vändata “Dekalog”.” Kui oli langenud otsus teha “Dekaloogist” just kümme tunniajast filmi, mõtles Kieslowski algul, et kirjutab vaid stsenaariumid ja jagab need hiljem noortele, äsja filmikooli lõpetanud režissööridele laiali, et kümme inimest saaks televisiooni juures teha oma debüüdi. Ta meenutab: “Alles hiljem, kui stsenaariumide esimesed versioonid olid juba valmis, mõistsin egoistlikult, et ma ei taha neid kellelegi ära anda. Mõnda neist hakkasin neist armastama ja mul hakkas kahju, sai selgeks, et teen ise ära kõik kümme.” (Kieslowski “Iseendast”) |
|
Filmid: • Dekaloog 1 • 2 • 3 • 4 • 5 • 6 • 7 • 8 • 9 • 10 avaleht/strona glówna |
| Korraldajad: Poola Suursaatkond • THEATRUM |